Eesti Puitmajaliit tunnustas kuuendat korda parimaid puitmajasektori valdkonna lõputöid. Selle aasta konkursile laekunud ja tunnustuse pälvinud teadustööd käsitlesid nii puitkarkasshoonete akustika kui ka heliisolatsiooni küsimusi, plastvahust soojustuse soojus- ja niiskustehnilist toimivust ning puidust I-talade söestumise aspekte.
Esikoha preemia vääriliseks hindas komisjon Hugo Manguse lõputöö (TalTech), mille peamine eesmärk oli välja töötada projekteerimismeetod I-talade söestumissügavuse leidmiseks standardtulekahjuolukorras. Lõputöös tehtavate katsete põhjal pakkus autor välja söestumistegurite leidmise arvutusmeetodi puithoonete projekteerimisel.
„Kuigi puit on hea kättesaadavusega, mitmekülgne, taastuv ja keskkonnasõbralik ehitusmaterjal, siis hoonete ehitamisel on puit ja puidupõhised komposiitsed konstruktsioonielemendid paljuski alahinnatud. Üheks põhjuseks on kindlasti inimeste teadvuses kinnistunud müüt puidu tuleohtlikkusest. Samuti on probleemiks kogemuste ning teatud juhtudel ka arvutusmeetodite puudumine konstruktsiooni dimensioneerimisel. Seetõttu on just esikohaga premeeritud lõputöö sektori jaoks olulise tähtsusega, et adekvaatselt hinnata puitkonstruktsioonide käitumist tulekahjuolukorras ning aidata seeläbi kaasa sektori konkurentsivõime tõstmisele,“ põhjendas konkursi tulemusi Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt. Tulepüsivuse arvutusmeetodite arendamine vähendab vajadust ka aja- ja ressursimahukate tulekatsete teostamiseks, lisas Vilt.
Ülikoolides tehtavad puitmajasektori valdkonna teadustööd võivad jõuda ka ehitusvaldkonna rakenduslikesse dokumentidesse. Hugo Manguse esitatud magistritöö on rahvusvahelisel tasemel ning selle tulemused on sisendiks ka uude Eurocode 5 standardisse ühtse arvutusmeetodi koostamiseks puidust I-talade tulepüsivuse arvutamisel. Eesti Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt kinnitab, et Eesti teadlased on puidu tuleohutuse temaatikaga tegelemises Euroopas juhtival positsioonil. „Alar Justi juhitava uurimisgrupi töö tulemused on hinnatud ja oodatud nii kohalikul kui EL-i tasandil. Valminud uuringud ning tihe koostöö teadlaste ja puitmajatootjate vahel aitab Eesti majatehastel olla kursis tuleohutute puitmajade projekteerimise kaasaegsete lahendustega.“ Täiendavalt toob Vilt välja, et konkursile esitatud uurimustööd on ettevõtetele tervikuna oluline toote- ning protsessiarenduse sisend. „Nende arengutega kursis olek on puitmajatootjatele jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks kindlasti vajalik,“ leiab Vilt.
Teadustöö
preemiad kuulutati välja 31.juulil Hiiumaal „Aasta Tehasemaja 2020“ konkursi
autasustamise raames. Laureaate õnnitles Eesti Vabariigi president Kersti
Kaljulaid.
Preemiakonkursi kaudu annab Puitmajaliit ja -klaster omapoolse panuse, et edendada sektori ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist laiapõhjalist koostööd ning innustada noori üliõpilasi kirjutama teadustöid just puitehitiste teemadel. Preemiate väljajagamist alustati 2015.aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistri- kui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile. Kõik puitmajasektori teadustöö konkursil osalenud diplomitööd (sh eelmised aastad) on kättesaadavad Eesti Puitmajaliidu ja -klastri kodulehekülgedel „Teadustöö konkursi“ rubriigis
Puitmajasektori parima teadustöö konkurssi toetab osaliselt Eesti puitmajade
ekspordiklastri täistaotluse projekt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)
klastrite arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu
Fond.