Ootamatu äriedu: Eesti aiamaju tellitakse nii palju, et ei jõua valmis teha
23. juuni 2020
Kevade hakul paistis Eesti aiamajatootjatele – nii nagu paljudele teistelegi firmadele, et tulevik kisub väga nutuseks. Korraga käis aga klõps ja tellimusi hakkas tulema nii palju, et see üllatas peaaegu kõiki.
Tavaliselt räägitakse, et Eesti puit- ja moodulmajade
tootjad on kõvad tegijad, koguni suurimad eksportijad terves Euroopas. Vähem on
räägitud aiamajade, saunade ja teiste väikehoonete tootjatest, kes neile sugugi
alla ei jää. Vastupidi, nõudlus aiamajade järele on viimastel kuudel palju
vingemalt kasvanud.
Võimas müügiaasta
Eesti suurima
aiamajatootja Palmako ASi juht
Rain Raudsepp tunnistas, et märtsis ja aprillis polnud
pilt sugugi lootustandev. Tellimused kukkusid ära, inimesed ja töömehed ei liikunud, täislastis
veokid pöördusid koju tagasi. Siis hakkas aga vaikselt paremaks minema. Järsk nõks ülespoole tuli
juunis, kui ostma hakati riikidest, kus koroonapiirangud olid kõige rangemad, aga ka vabanemine
kõige magusam.
«Inimesed investeerivad oma elukeskkonda, näiteks aeda. Kodus istudes viivad nad lõpuni tööd ja
tegemised, mis varem soiku jäänud. Muud tegevused, näiteks reisimine, on ju piiratud,» selgita Raudsepp menu põhjuseid. Teiseks tõi ta esile, et kui varem tellisid paljud Euroopa inimesed
aiamaja näiteks Hiinast, siis tarne- ja muude riskide vältimiseks eelistatakse nüüd lähemaid
variante.
«Vahest enim üllatas aga, kui menukad olid kõik lastega seotud tooted – lastemajad ja
mänguväljakud, mida müüsime isegi siis, kui muu tarbimine oli maas. Alati on keegi, kas vanemad
või vanavanemad, kes hoolitsevad selle eest, et lastel oleks hea,» rääkis Raudsepp.
Naine nuiaga turjal
Läänemaa tootja
Tene Kaubandus juht ja omanik
Riho Reesar tunnistas, et nende tulemused on
terve aasta ainult ülesmäge rühkinud. «Isegi väikest nõksu tahapoole pole olnud. Kui üldse, siis
koroona andis vaid hoogu juurde,» rääkis ta ja lisas, et prognoositud kümneprotsendilise kasvu
asemel saavutati 30-protsendiline kasv.
Ühelt poolt on tema sõnul edu taga eelmiste aastate õiged otsused. «Teiselt poolt, mehed on
rohkem kodus, neil on rohkem aega... naine käib nuiaga turja peal: «Olen ju rääkinud sulle mitu
aastat, nüüd oled kodus, tee ära!»,» naeris Reesar.
Nii nagu ka teised Eesti suuremad majatootjad, valmistab Tene nn kataloogikaupa. See tähendab, et
üht tüüpi maja toodetakse suures koguses ja igasuguseid eri- ja käsitöölahendusi on vähem. Samas
on Eestis ka tootjaid, kelle fookus on just kliendispetsiilistel erimajadel.
Reesar on aga kindel, et Eesti aiamajade tootjad on ühed Euroopa parimad. «Meie regioonis on jah
kuidagi nii, et on teatud kogus edumeelseid ettevõtteid, kel on kogemused ja oskused. Eesti on
selles valdkonnas teistest tükk maad ees,» võttis ta kokku.
Edu pant on hind ja paindlikkus
Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil ütles, et Eestis on umbes 15 aiamajatootjat.
Kaubandusstatistikas pannakse aiamajad ja puitmajad tavaliselt ühte patta. Aiamajad
kitsamalt moodustavad puidust kokkupandavate ehitiste müügis umbes kolmandiku.
«Seega on tegemist väga olulise valdkonnaga,» sõnas Kivil. Kui võtta aluseks selle aasta
esimese kvartali statistika, eksporditi aiamajasid peaaegu 25 miljoni eest.
Kivili sõnul ajavad kohalikud aiamajatootjad küllaltki samasugust rida. «Toode kui selline on
väga sarnane. Ja ma vabandan nüüd tootjate ees, aga seal on suhteliselt vähe
inseneritööd. Disain on üsna lihtne ja korduv,» selgitas Kivil, lisades, et see pole mõeldud
etteheitena.
Vastuseks küsimusele, mis teeb Eesti aiamajad Euroopas atraktiivseks, tõi Kivil esile kaks
eelist. Esiteks hind. Ehkki me pole enam nii odavad kui teised Ida-Euroopa tootjad, on
Eestis aiamajad siiski palju taskukohasemad kui Lääne-Euroopas tehtud. Teine põhjus on
see, et kohalikud tootjad ei ole mugavuspositsioonis. «Vastupidi, nad on väga paindlikud,
alati valmis kliendile vastu tulema. Seda hinnatakse kõrgelt,» lausus Kivil.
Kivil juhtis tähelepanu ka sellele, et ehkki meie suuremad tootjad on fookuse seadnud
Euroopale, on omamoodi aiamajade ostmise buum lahti läinud ka Eestis. Ka mitmed
tootjad ütlesid, et riigisisene nõudlus on kasvanud, kuid paraku tuleb paljudele ära öelda,
kuna tootmine pole lihtsalt kummist.
Allikas ja täismahus artikkel:
Postimees, Lennart Ruuda 22.06.2020