Maaleht: Kaasaegne hoone ei pea olema betoonist. Miks mitte riiklik puitehituseprogramm?
23. august

Eesti Puitmajaliit on esitanud keskkonnaministeeriumile ettepaneku arvestada energiamärgise määramisel hoone kogu elukaart.

Käsitööpalkmaju tootva osaühingu Hobbiton müügijuhi Ragner Lõbu hinnangul vajab Eesti riiklikku puitehituseprogrammi – puitmajad on üks Eesti kaubamärke maailmas, kuid Eestis ei osata puitehitiste olulisust veel piisavalt hinnata. Peaaegu kogu toodang müüakse välisturgudele, samal ajal kui enda ehitussektori kliimapoliitika on omadega eelmises sajandis.

Majade energiaklasside määramisel tuleks Lõbu sõnul arvestada hoone kogu elukaare jooksul tekkivat süsinikutaset. See tähendab, et silmas tuleks pidada ka ehitusprotsessis, materjalide tootmisel ja transpordil, mitte ainult lõplikul energiatarbimisel tekkivat saastetaset.

Uue Keskkonnamaja kavand. Illustratsioon: Kavakava OÜ

Esmalt puidust riigimajad

“Kui ehituses rakenduks põhimõte, et saastaja maksab, oleks kõik majad ehitatud puidust ja tehasetingimustel. Kuniks seda ei ole, jääme tootma keskkonnateadlikule Euroopa kliendile,” nendib Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil.

Keskkonnahoiu kõrval oleks programmi teine suur hüve lisandväärtuse loomine kogu puidutööstusele ja ehitussektorile, arhitektidele, inseneridele ning teadusasutustele.

“Riik võiks võtta innovatsiooniveduri rolli suuremahuliste puithoonete – koolimajade, lasteaedade, ministeeriumihoonete – ehitamisel. Need toimiksid puitmajasektorile kohalike referentsidena. See omakorda toetaks sektori arengut ning selle kaudu kogu Eesti majanduskasvu,” pakub Kivil.

Keskkonnaministeerium hindab Ragner Lõbu ettepanekut töötada välja kõikidele ehitustele kohustuslik süsinikukalkulaator hädavajalikuks,” vahendab avalike suhete osakonna peaspetsialist Marju Kaasik ministeeriumi seisukohta.

“Soome on selles valdkonnas meist ees. Peame naabrite kogemused üles noppima ja kasutama hakkama. Tallinnasse Lennusadama juurde kerkiva keskkonnamaja projekteerimine, ehitamine ja hilisem kasutamine on heaks praktika kogumise baasiks,” sõnab Kaasik.

Seejuures ei välista ta, et riik võiks seada eraldi normiks, et teatud hulk ehitushankeid peabki valmima puidust. Seda aga peab otsustama valitsus. Küll on esmase turutõrke ületamiseks tarvis riigi kui targa tellija eeskuju.

Loe pikemalt Maalehest!

Artikli autor: Lennart Käämer


Otsid kodu?