Arhitektide silmis on palkmaja võõrkeha. Eriti on põlu alla sattunud just käsitöö-palkmajad. Taavi Tuvike meenutab, et on tulnud ette juhuseid, kus klient on läinud arhitekti juurde sooviga saada endale palkmaja, aga sellest soovist on saanud tavaline karkassmaja.
Taavi, kuidas sujus koostöö tellijaga? Kas oli vaja teha ka kompromisse?
Hea
tulemuse saab alati, kui tellijal on tootjaga hea koostöö ja ühine
arusaam. Kui tekib vastastikune mõistmine, siis on tulemus ka selline,
nagu piltidelt näha. Eks järeleandmisi peavad mõlemad pooled tegema.
Palkmaja sõlmede soojapidavusele peaks topelt rohkem tähelepanu pöörama kui tavalise maja ehitamisel. Selle projekti juures sai tavapärasest topelt rohkem soojustatud põrandad, laed ja avatäited. Nurgatappidesse freesiti lisaks soon, kuhu paigaldati isepaisuv tihend tuule- ja veepidavuse tõstmiseks. Varadesse paigaldati paksem ja parema soojapidavusega isolatsioonimaterjal, tendripostide taha lisaks linavildile isepaisuv tihend ja vuugikohad tihendati eraldi spetsiaalse teibiga. Sellised asjad saavad sündida ainult siis, kui klient saab aru, et seda tehakse tema enda jaoks, mitte ehitajale. Nii on ehitus raudselt investeering tulevikku.
Mis oli tellijale oluline?
Tellijale
oli oluline saada maja, kus oleksid ühendatud sajanditepikkune
traditsioon ja kaasaegsed lahendused. Ehitaja teeks rohkem, kui tellija
küsida oskab, oleks kogenud ja professionaal oma alal. Teisalt on
oluline, kui inimene teeb endale kodu, siis tal tekiks hea kontakt
ehitajatega. Kogu protsess peab olema meeldiv ja enne käte löömist tuleb
seda ise tunnetada.
Mis oli projekti juures keerukas?
Keerulisemaks
tegi selle projekti seinaprofiil — väljast ümar ja seest sile. Sellise
palgi profiili tegemine on tavapärasest keerukam, aga tulemus seevastu
on rustikaalsem. Väljast ürgne ja tahumatu, seest aga soe ja
kasutajasõbralik.
Raskem kui tavaliselt on ka paigaldada palkmajja elektrisüsteeme ja ventilatsiooniagregaate.
Mis on teie ehitatud palkmaja head omadused?
See maja — vaatamata oma suurusele — on küllaltki ruumikas. Tal ei ole pimedaid nurki, kõik kohad on valged ja säravad.
Majale
on paigaldatud küttesüsteemi kontroller, mida on võimalik juhtida
mobiililt. See lisab oluliselt mugavust igapäevatoimetustesse.
Kui kaua maja ehitati?
Palkmaja
ehitamise protsess oli küllaltki pikk. Arvestama peaks vähemalt
aastaga. Projekteerimine (2-3 kuud) koos joonestamise ja vajalike
kooskõlastuste saamisega on juba pikk protsess. Kõige rohkem võtab aega
palkide ettevalmistus - varumine projektile vajaminevate pikkuste järgi
ja kuivatamine. Ehitus tootmises kestab tavaliselt 2-3 kuud ja sama
palju läheb aega ehitusplatsil. Arvestama peab, et tootmisel on oma
järjekord, tavaliselt on maja ehituslepingu sõlmimise hetkel palkseinte
tootmisjärjekord umbes 1-2 maja jagu.
Mis on ühe hea palkmaja ehitamise puhul tähtis?
Hea
tulemuse saamiseks tuleks kaasata kõik osalised: klient, arhitekt,
tootja ja sisekujundaja. Sedasi juba algfaasis läbi mõeldes ja ette
planeerides saab kõige parema tulemuse.
Eelistama peaks kindlasti ettevõtteid, kellel on suurem ehitamise kogemus. Kindlasti peaks käima enne maja tellimist palkmaja ehitust tootmises vaatamas, et näha ja aru saada, kuidas ehitusse suhtutakse, milliseid materjale kasutatakse, kuidas materjali töödeldakse ja käsitletakse. Enamasti arvatakse, et kui tapi ja vara tegemine on selge, siis saab ka maja ehitamisega hakkama.
Kindlasti tuleks eelistada tehase tingimustes toodetud palkmaja, kus toodetakse ilmastikukindlates tingimustes. Kasutatava puidu niiskusesisaldus on viidud 14-18%-ni (sõltuvalt materjali tüübist). Tänu tehases toodetud palkmaja komplektsusele on kõik detailid paigaldusvalmis ning sisaldavad kõiki paigaldustarvikuid, mis on vajalikud hoone püstitamiseks. Kõik puitdetailid on tähistatud ning hoone ehitamine toimub vastavalt püstitusjoonistele. Tänu sellele on püstitus ehitusplatsil kiire ja lihtne. Õigesti püstitatud puitmaja kestab põlvest põlve.
Milliseid võtteid või vahendeid kasutama peab, et palkmaja kestaks?
Palkmaja
peaks projekteerima nii, et palkseinad oleksid võimalikult kaitstud vee
ja päikese eest — madalad seinad ja laiad räästad. Puidu kaks vaenlast
on päike ja vesi. Seinad tuleks korralikult mitu korda töödelda
puidukaitsevahendiga. Alumise ringi palke aitab säilitada kõrgem
vundament ja „veenina“ kasutamine. Akendele alla korralikud laiad
veeplekid või –lauad. Katustel kasutada vihmaveerenne ja –torusid. Iga
normaalne hoone kestab mitu inimpõlve, kui seda hooldada. Puitmaja
konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest.
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt
tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba
tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm).
Seente poolt kahjustatud puitu kasutavad omakorda eluks mitmesugused
puukahjurputukad. Kasutamise käigus tuleks jälgida, et sinad kusagilt
hallitama pole läinud ja vajadusel hallitus eemaldada ja töödelda
puidukaitsevahendiga.
Vaata kõiki Aasta tehasemaja 2015 finaliste SIIT
Irmeli Karja, moodnekodu.delfi.ee