Uurimus tõestab: Puitsisustusega klassiruumides õppivate koolilaste tervisenäitajad on paremad
07. jaanuar

Joanneum Research instituudi korraldatud uurimuse tulemused näitasid täispuitsisustusega klassiruumide positiivset mõju õpilaste psühhofüsioloogilistele näitajatele. Uurimuse käigus sisustati Ennstali põhikooli (Austrias) kaks klassiruumi standard- ning kaks täispuidust sisustusega ja vaadeldi nendes õppivate õpilaste tervisenäitajaid.

Käsituse üle, et elu- ja tööruumide optimaalne füsioloogiline keskkond avaldab kasutajate tervisele positiivset mõju, on asjatundjate ringkondades laialdaselt arutletud alates aastatuhande vahetusest [1]. Optimaalse keskkonnaga tegelevad mitmed sisustusvaldkonna uurimused, hõlmates selliseid teemasid nagu ruumikliima, õhu kvaliteet, müra, valgus, värv, ergonoomilised aspektid ja mööbli paigutus [2]. Erinevate materjalide füsioloogilist mõju ruumide kasutajatele käsitlevad aga vaid vähesed uurimused. 

Puitmaterjali mõju inimeste tervisele uuritakse eelkõige seoses selle mõjuga ruumikliimale [3]. Alates 2003. aastast  Joanneum Research instituudi poolt korraldatud uurimused käsitlevad peale selle ka inimeste jõudluse ja enesetunde aspekte [4]. Saadud tulemused osutavad täispuidu (uuringus alpi seedermänd ja kuusk) läbinisti positiivsele mõjule seoses õpilaste psühhofüsioloogiliste parameetrite, enesetunde, stressi ja taastumisvõimega. 

Ühes viimati läbi viidud uuringus sisustati koos Holzcluster Steiermarkiga Ennstali põhikooli hoone kaks klassiruumi standardsisustusega (mitte täispuidust sisustus, nn kontrollklass) ja kaks klassiruumi valdavalt täispuidust sisustusega (nn täispuitklass). 2008. aasta suvevaheajal ja 2008/2009 kooliaastal mõõdeti reeglipäraselt iga kahe kuu tagant 52 õpilase psühhofüsioogilisi näitajaid.

Joonis 1. Ennstali põhikooli täispuitklass (vasakul) ja kontrollklass (paremal). Mõlema sisustus-tüübiga varustati 2 klassiruumi, kokku võrreldi 52 õpilase psühhofüsioloogilisi näitajaid.

Tabel 1. Ennstali põhikooli täispuitklassid (vasakul) ja standardklassid (paremal). Riigihanke tingimuste kohaselt on standardklassid varustatud kooli kõigile klassidele ettenähtud tavapärase sisustusega. Kaks klassiruumi varustati spetsiaalselt täispuidust sisustusega. Mööbel, toolid ja lauad olid ühesugused.


 

Täispuitklass

Standardklass

Põrand

Õlitatud tammeparkett

Polüuretaanist kaitsekihiga linoleum viimistluskiht

Lagi

Töötlemata nulg

Kipskartong

Koridoripoolne sein

Töötlemata kuusk

Kipskartong

Muud seinad

Lubitsementkrohv, kipskrohv koos sisetöödeks mõeldud dispersioonvärviga

Pesemiskindel sisetöödeks mõeldud dispersioonvärv

Sahtlid

Alpi seedermänd/pöök

Lamineeritud puitlaastplaadid

Teadetetahvel

Tekstiilkattega pehmed

puitkiudplaadid

Tekstiilkattega pehmed

puitkiudplaadid

Valgustus

Alpi seedermännist valgusti võre

Peegelvõrega rastervalgustid

Kardinad

Trevira CS

Trevira CS


Selgus, et erinevalt sisustatud klasside korral erinevad eelkõige järgmised õpilaste tervisenäitajad: südame löögisagedus (koormuse näitaja, joonis 2), uitnärvi toonus (südame säästmise näitaja, joonis 3) ja kogetud koolispetsiifiline koormus. Seejuures tehti kindlaks täispuitsisustusega klasside märkimisväärsed eelised. Tuvastati, et nendes klassides õppivate õpilaste südamelöökide arv oli päevas keskmiselt 8600 võrra väiksem ja nende uitnärvi aktiivsus oli ärkveloleku ajal märkimisväärselt kõrgem. Meditsiinis peetakse uitnärvi toonust oluliseks südant kaitsvaks teguriks, mis aitab vältida infarkti ja südamekahjustusi. [5]

Joonis 2. Õpilaste südame löögisageduse muutumine päeva jooksul kooliaasta lõpupoole 2009.a märtsis/mais võrreldes vaheajaga. Punane näitab kiirenemist ja sinine aeglustumist võrreldes vaheajaga. Mõlema klassitüübi korral täheldatakse südame löögisageduse hommikust kiirenemist kuni 30 löögini minutis, mis on põhjustatud kooliaegsest varasemast ärkamisest. Täispuitklassides (paremal) muutub südame löögisagedus tundide alguses taas aeglasemaks (sinine), püsides nii kogu päeva. Standardklassides jääb südame löögisagedus ka koolis vaheajaga võrreldes kiiremaks. Südame koormuse vähenemisega täispuitklassides ei kaasne jõudluse vähenemist.
Joonis 3. Kardioprotektiivse (südant kaitsva) uitnärvi toonuse muutumine päeva jooksul kooliaasta lõpupoole 2009. a märtsis/mais võrreldes vaheajaga. Punane näitab uitnärvi toonuse langust, tähendades südame koormuse kasvamist, sinine aga tõusu vaheajaga võrreldes. Mõlemas klassitüübis täheldati hommikul uitnärvi toonuse märkimisväärset langust varasema ärkamise tõttu kooliajal. Täispuitklassi korral (paremal) tasakaalustub uitnärvi toonus (sinine) õppetundide alguses ja tõuseb isegi koolivaheajast kõrgemaks, püsides seejärel varaste hommikutundideni. Standardklassis jääb aga uitnärvi toonus ka koolis nõrgemaks kui vaheajal.

Samuti täheldati, et ka koolispetsiifiline subjektiivne koormus (nö õpetajate sotsiaalne koormus õpilastele) on täispuitklassides märkimisväärselt väiksem (joonis 4). Erinevused on pikaajalised ja ilmnevad õpilaste klassi sisenemisel. Kõik tuvastatud erinevused ilmnevad järk-järgult ruumide pikemaajalise kasutamise korral, kasvades kuude kaupa ning olles suurimad uuringuaja lõpus (mai 2009). Päeva lõikes algavad muutused õpilaste klassiruumi jõudes, püsides osaliselt õhtuni ja osaliselt varaste hommikutundideni (joonised 2 ja 3).

Joonis 4. Koolilaste subjektiivselt tajutud õpetajate sotsiaalse koormuse areng kooliaasta vältel võrreldes vaheajaga. Mõlemas klassitüübis kasvab koormus veidi kooli alguses, langedes alates 2009. a jaanuarist täispuitklassis (roheline) taas vaheaja tasemele, kuid kasvab standardklassis jätkuvalt. See erinevus on stabiilne ka sugude (üleval paremal) ja klasside (all paremal) analüüsi eraldamise korral, samuti täheldatud füsioloogiliste mõjude lõikes.

Uurimuse ülesehitus 

7 mõõtmiskorda (25h - EKG - mõõtmised ja küsimustikud)


 

4 klassi


 

52 katseisikut


 

Analüüsimetoodika: 24-tunnised EKG-mõõtmised (südame löögisageduse muutumise analüüs), keskendumisvõime katse ja standardiseeritud küsimustikud. 

2008. a suvevaheajal renoveeriti Ennstali põhikooli hoonet. Renoveerimise käigus varustati kaks klassiruumi peamiselt puitmaterjalist sisustusega. Uurimuses osales kaks esimest klassi (üks täispuit- ja üks standardklass) ning kaks teist klassi (üks täispuit- ja üks standardklass). 


[1] võrdluseks Jonas & Chez, 2004

[2] võrdluseks Higgins et al., 2005

[3] võrdluseks Hameury & Lindsröm, 2004

[4] Grote et al., 2003; Kelz et al., 2007

[5] Moser et al 1994

Kirjandus:

  • GROTE, V., LACKNER, H., MUHRY, F., TRAPP, M. & MOSER, M. (2003). Evaluation der Auswirkungen eines Zirbenholzumfeldes auf Kreislauf, Schlaf, Befinden und vegetative Regulation. Forschungsbericht, JOANNEUM RESEARCH Forschungsgesellschaft mbH, Institut für Nichtinvasive Diagnostik. Volltext: www.zirbe.info.
  • HAMEURY, S. & LINDSRÖM, T. (2004). Contribution of ondoor exposed massive wood to a good indoor climate: in situ measurement campaign. Energy and Building 36, 281 - 292.
  • HIGGINS, S., HALL, E., WALL, K., WOOLNER, P. & MCCAUGHY, C. (2005). The Impact of School Environments: A Literature review. The Centre for Learning and Teaching - School Education, Communication and Language Science. University of Newcastle.
  • JONAS, W. B. & CHEZ, R. A. (2004). Toward Optimal Healing Environments in Health Care. The Journal of Alternative and Complementary Medicine 10, 1 -6.
  • KELZ, C., LACKNER, H., AVIAN, A. & MOSER, M. (2007). Solid Fir furniture reduces strain during and after concentration periods. In 7th biennal Conference on Environmental Psychology, Universität Bayreuth.
  • MOSER, M, LEHOFER, M, SEDMINEK, A, LUX , M, ZAPOTOCZKY, H, KENNER, T, NOORDERGRAAF, A. (1994). Heart rate variability as a prognostic tool in cardiology. Circulation 90:1078–82.
Uurimus toimus mitme puidutööstuspartneri osavõtul:

Kokkuvõte uuringust "Täispuitsisustuse mõju tervisele Ennstali põhikooli hoones." JOANNEUM RESEARCH, Mitteinvasiivse Diagnostika Instituut, Weiz (www.joanneum.at/ind), arte.med - Dr. Mario Mayrhoffer, Klagenfurt 

Tõlke valmistas Tehnilise Tõlke Keskus OÜ Eesti puitmajaklastri tellimusel.

Originaalkokkuvõte (saksa keeles)


Otsid kodu?