Palkmajameistriks saab aastakümnetega
02. veebruar

Käsitööpalkmajade ehitus on Eestis sajanditepikkune traditsioon, mis elab ja uueneb ka kaasajal. Euroopa parimate tootjate kõrval tegutseb tihedas konkurentsis siin ka kõikuvat kvaliteeti pakkuvaid tegijaid.

Kvaliteetse ja ilusa hoone saamiseks peab tellija ise olema olulistest ehituslikest aspektidest teadlik ning oskama teha õigeid valikuid, rõhutavad spetsialistid Eesti Puitmajaliidust ja teistest erialaga kokku puutuvatest katusorganisatsioonidest. Eesti Puitmajaliidu asutajaliikme, Palkehituse OÜ tootmisjuht Ants Ploompuu toob välja, et Eestis on palkmaju ehitatud aastasadu, oskused ja teave on edasi antud põlvest põlve. “Siit ka arvamus, et mis see palkmaja ehitamine ikka ära ei ole.” Sellest tulenevalt on turul tema kinnitusel palju selliseid palkehitisi, millel on päris palju puudusi.

Alustajad ei ole meistrid

Hobbiton Home OÜ juhatuse liige Ragner Lõbu selgitab samuti, et käsitööpalkamajade traditsioon on vana ja väärikas. Käsitööpalkamajadega ja MTÜ Vanaajamaja asutajaliikme ja õpetajana aktiivselt tegelev Lõbu jutustab, et nüüd on Eestis ka viimase 25 aasta jooksul sajad ettevõtted ja tuhanded mehed käsitööna palkmaju ehitanud ning enamik nendest majadest on läinud väljapoole Eestit.

Kuigi ehitusmaterjal on jäänud samaks, on oluliselt muutunud töövõtted ja tööriistad. “Nii nagu sportlased jõuavad pikkade aastate treeninguga tippu, on sama olukord ka palkmajade ehitajatega – see on käsitöö, milles oskajaks saadakse aastatega, meistriks aastakümnetega.

Käsitööna valmistatud suitsusaun. Foto: Hobbiton Home OÜ

Seepärast on ka loomulik, et ikka on keegi, kes alles õpib ja alustab ning see tingib omakorda päris suure ehituskvaliteedi vahe palkmajade ehitamises,” toob Lõbu võrdluse. Ta selgitab, et hea maja ehitus algab korralikust maja projektist, mille eelduseks on palkehituse eripäradega kursis olev arhitekt. Suuremate ehituste korral on loomulik ka inseneri kaasamine hoone projekteerimise protsessi. “Vaatamata sellele, et meie riigis ehitatakse suhteliselt palju palkidest maju, on enamik palkmajaprojekteerimise oskustega arhitekte iseõppijad või siis on ettevõtted neid koolitanud,” ütleb Lõbu.



Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil toob välja, et eduka tootja tunnus on kindlasti valmisolek tegeleda ka hilisemate probleemidega. “Selles osas on puitmajasektor kindlasti väga hea näide, sest ekspordis ei ole mõeldav, et ettevõte ei tööta hilisemate probleemide lahendamisel kliendiga kaasa. See eeldab kindlasti, et tootja tunneb oma tehnoloogiat ja toodet, teab, millisele kvaliteedile see vastama peab ning teeb vahet, mis on ettevõtte ning mis kliendi tekitatud probleem,” räägib Kivil.

Standard kohustuslikuks kõigile

Eesti Puitmajaliidu eestvedamisel on koostatud käsitööna palkmajade ehitamise standardid. Liidu liikmete jaoks on nende järgimine loomulik, teistele soovituslik. Lõbu toob välja, et need standardid võiksid olla kohustuslikud kõigile palkmajade ehitajatele, sest see tagaks olulise tõusu ehitamise teadmistes ja kvaliteedis. Lõbu mõtet toetab ka Kivil.

“Eesti Puitmajaliidu koostatud standardid on mõeldud meie liikmetele ning nende järgmine on elementaarne,” kommenteerib Kivil mõtet. “Kindlasti võib rakendada oma tootele ise ka kõrgemaid nõudeid. Kõikidele tootjatele kehtiv kohustuslik standard oleks kindlasti parim turgu korrastav meede.”

Kivil möönab, et Eesti käsitööpalkmajade tootmissektorit iseloomustab asjaolu, et tegutsetakse võrdlemisi suures konkurentsis, kuna tootjaid on väga palju, nende hulgas on nii Euroopa parimad tootjad kui ka väiksed ühemeheettevõtted.“Üldiselt on palkmajade maine Eestis hea. Käsitööna toodetud palkmajade puhul muudab olukorra keeruliseks asjaolu, et oma spetsiifikas ei anna see tootmisvigu andeks ehk ebaprofessionaalselt teostatud tapid ja varad mõjutavad väga tugevalt hoone energiatõhusust, mis on ka levinuima müüdi “palkmaja on külm” aluseks,” jutustab Kivil.

Seega rõhutab ta üle, et kuna tegemist on käsitööna valmistatud majadega, on kriitilise tähtusega ettevõttes töötavate meistrite kutsealased kogemused ning oskused. “Seda tõendavadki majandustegevuse registri registreeringud, kutsetunnistused ning läbitud koolitused, mida kliendil tasub ka küsida.”

Kivil märgib, et kindlasti tasub tellijal käia ettevõttega ka kohapeal tutvumas ning rääkida mõne ettevõtte poolt toodetud hoone omanikuga, et saada kõige objektiivsemat tagasisidet koostööst ning kvaliteedist.

Tender Ehitus OÜ, foto: Maris Tomba

Värske hoone palgid vajavad vahetust

Ants Ploompuu, kes on palkmajadega kokku puutunud ja ehitusessekoris olnud üle 45 aasta ning kes Palkehituse OÜs puutub pidevalt kokku ka renoveerimise ja rekonstrueerimisega, peab tunnistama, et viimastel aastatel on tulnud ette vajadusi palkide vahetuseks hoonetel, mis on ehitatud kõigest 10–15 aastat tagasi. Millest see tuleneb? “Hädad algavad tänapäevaste isolatsiooni- ja küttesüsteemide kasutamisega, sest sageli ei ole arvestatud materjalide koosmõjust tekkivate teguritega. Eluruumide sisekliima on tunduvalt kõrgema temperatuuriga, kui see oli aastakümneid tagasi. Siis toimis muidugi ka loomulik õhuvahetus ruumides teisiti,” markeerib Ploompuu lühidalt keerulist probleemi.

Kvaliteetsed palkmajad valmivad meistrite käe all. Foto: Palkehituse OÜ

Uute palkmajadega võiks Ploompuu sõnul endiselt tuua välja tendentsi, et Eesti tellija esimene kriteerium on hind. “Ei ole mina veel kuulnud, et keegi kelgiks, kui hea maja ta on saanud, ikka räägitakse, kuidas õnnestus leida kallimale toodangule odavam tegija. On täiesti selge, et kui järgida kõiki hea ehitustava ja staatika nõudeid, peabki tulemus olema kvaliteetsem ning sellest tulenevalt ka kallim.”

Kivil kinnitab sisuliselt sama, märkides, et turuhinnast oluliselt madalamat hinda saavad pakkuda vaid ettevõtted, kes optimeerivad maksudega, kasutavad odavat ja ebakvaliteetsed tööjõudu või materjali. Üldiselt ei erine tootjate hinnad üksteisest palju ning väga madal hind peaks seega olema kliendile ohusignaaliks.

Sobivus keskkonda

Siiski on Eesti klient praeguseks oluliselt teadlikumaks muutunud kui 10–15 aastat tagasi ja oskab valida tootjat eelkõige tema referentside järgi. “Aastatega on oluliselt targemaks muutunud kindlasti ka tellijad. Järjest vähem küsitakse esimese küsimusena, et kui palju see maksab. Asjatundlikumad tellijad käivad kindlasti ka ettevõtete juures vaatamas, kuidas maju tehakse, millist ja kui kuiva ehituspalki kasutatakse ning loomulik on see, et külastatakse ka mõnda ettevõtte poolt varem valmis ehitatud maja,” sõnastab Lõbu.

Ta soovib arhitektidel projekteerimisel senisest rohkem arvestada ümbritseva keskkonnamõjuga hoonel ja ka vastupidi – arvestada hoone mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Tema sõnul on näiteks loomulik, et palkehitusel on seinu kaitsvad korralikud räästad ning sarikate otsad võiksid olla avatud ja kujundatud nii, nagu see on ajalooliselt Eesti arhitektuuris olnud. “Tasuks ka mõelda, kas on ikka mõistlik keset küla püstitada skandinaaviapärast mätaskatusega hoonet või soomepärast kataloogimaja,” märgib Lõbu.

Allikas: Ehitusuudised, veebruar 2018

Otsid kodu?