Norrakad trumpavad eestlased üle: kerkib maailma kõrgeim puithoone
28. jaanuar

Pinev rebimine maailma kõrgeima puitehitise tiitlile käib ja paistab, et viikingid saavutavad seekord võidu. Norra ettevõtete jõududega valmiv 81-meetrine liimpuidust Mjøstårnet on Kodumaja ehitatud Treetist tervelt 30 meetrit kõrgem.

Illustratsioon: Voll Arkitekter

Mjøstårnet on nime saanud naabruses asuva Norra suurima järve Mjøsa järgi: nimi tähendab Norra keeles Mjøsa järve torni. Rekordiline ehitis asub järve loodetipus väikeses Brumunddali linnas, pooleteisetunnise autosõidu kaugusel Oslost.


18-korruselisse mitmefunktsioonilisse ehitisse tulevad korterid, siseujumisbassein, hotell, kontorid, restoran ja ühiskasutuses olevad alad. 11 300 ruutmeetri suuruse brutopindalaga hoone juurde kuulub ka 4700 ruutmeetrise pindalaga ujula.

“Mjøstårnet seab puitehitistele uued standardid. See ehitis on pilvelõhkujale lähim, mida tänapäeval puidust ehitada saab,” ütles ehitise tellija ja investor Arthur Buchardt. Initsiatiiv selline ehitis püsti panna tuligi Arthur Buchardtilt. Tema visioon on, et ehitisest saab rohemuutuse sümbol, tõestus, et kõrghooneid saab ehitada ka kohalike ettevõtete jõuga, kasutades kohalikke ressursse ja säästlikku puitmaterjali.

“Mjøstårneti konstrueerimine ja ehitus on maailmaklassi inseneritöö. Praegu oleme jõudnud ehitusega 33 meetri kõrguseni, seega on ligi 50 meetrit veel minna,” ütles ta.

Buchardt kinnitab, et suudab tõestada puitehituse kliimasõbralikkust. „Norra teedevalitsuse asutatud töögrupp uuris võimalusi ehitada maailma pikim puitsild üle Mjøsa järve. Nende uuringud näitasid, et betooni asemel puidust ehitamine vähendab CO2 emissioone kuni 30%,“ ütles ta. „Mjøstårnetiga näitame, et on täiesti võimalik ehitada suuri ja kompleksseid puitehitisi.“

Puidust korrushoone kogub kõrgust. Foto: Moelven Limtre AS (Anti/Jens Haugen)

Suurim leping ettevõtte ajaloos

Hoone tellija on AB Invest AS, ehituse peatöövõtja Hent AS. Hoone on kavandanud Norra arhitektibüroo Voll Arkitekter AS. Puitkonstruktsioonid valmistab Moelven Limtre AS, kes on ka suurim alltöö­ võtja. Skandinaavia tööstusgruppi Moelven Industrier ASA kuuluva Moelven Limtre võtmerolli kogu projektis näitab asjaolu, et Hent on tellijaga sõlminud ehituslepingu 500 miljonile Norra kroonile, Moelven Limtre omakorda Hentiga 47 miljonile Norra kroonile. See on suurim leping ettevõtte ajaloos, kuigi tegu pole üldse väikese firmaga. Moelven toodab hoonete jaoks liimpuidust postid, talad ja diagonaalid, ristkihtliimpuidust liftišahtid ja põrandaelemendid ning on ka vastutav kogu puitkarkassi kokkumonteerimise eest. Ehitise jaoks vajalikud puitkonstruktsioonid valmistab Moelven kohalikes kuusemetsades leiduvast toormest. Ristkihtliimpuidust detailid toodab Stora Enso. Hoone insenerlahenduse autor on Sweco: ettevõte koostas Henti jaoks ehitise projektlahenduse ja Moelven Limtre jaoks puitdetailide tootejoonised. Ehitusjärelevalve ja tuleohutuse eest vastutab Rambøll.

Illustratsioon: Voll Arkitekter
Betoonita päriselt läbi ei saa

Hoone sõrestik koosneb suuremahulistest liimpuitdetailidest. Horisontaalsed ja vertikaalsed fermid annavad konstruktsioonile vajaliku jäikuse, liftide ümbruses ja trepikodades aitavad kaasa CLT paneelid. Liimpuitdetaile ühendavad vastupidavad terasdetailid, mida tavaliselt kasutatakse sillaehituses. Puidust konstruktsioonielemendid on peidetud fassaadidetailide ja klaaselementide sisse. See kaitseb puitu Norra kliimas nii tavaliste sademete kui ka päikesekiirguse eest ning suurendab hoone vastupidavust, lastes samas puidul hingata.

Ehitustööd kõrgeima puithoone objektil. Foto: Moelven Limtre AS (Anti/Jens Haugen)

Hoone konstruktsioon on põhimõttelt sarnane 2015. aastal valminud 14-korruselise Treetiga Bergenis. Kahe hoone peamine erinevus on see, et Mjøstårnet on 30 meetrit kõrgem ja Treeti ehitamisel kasutatud valmismooduleid asendavad puitelemendid. Hoone kavandajate hinnangul seab moodulite kasutamine hoone siselahendusele piirangud, mis ei ühtinud hoone mitmefunktsiooniliste kasutuseesmärkidega. Hoonekarp ja vahelaed rajatakse suuremõõtmelistest tehaselistest fassaadielementidest. Sandwichtüüpi elemendid soojustatakse ja kaetakse fassaadikattega juba tehases. Kokku kulub hoone ehitamiseks ligi 2600 kuupmeetrit puitu.

Päris betoonita ei saa läbi ka sellise hoone ehituse puhul: betoonist on valatud vundament ja hoonet ümbritsev betoonplaat. Betooni on peale puitelementide kasutatud ka ülemiste korruste põrandates, et muuta selle ülaosa raskemaks ja parandada seeläbi akustikat ning elamistingimusi ülemise korruse korterites

Katusekorrusel pergola

Hoone katusel asub pergola, mis annab hoonele selle arhitektuurilise eripära ja ka veidi lisakõrgust. Ka pergola on suuremõõtmeline puitkonstruktsioon, mis kinnitub 18. korruse betoonplaadile. Kuigi muud hoone konstruktsioonielemendid on valmistatud kuusepuust, on pergola puhul parema ilmastikukindluse huvides kasutatud männipuitu. Puitehitise puhul on loomulikult väga oluline ka selle tulekindlus. Hoone tuleohutusraporti kinnitusel peavad puidust konstruktsioonielemendid vastu pidama tulekahju tingimustes 120 minutit, muud konstruktsioonielemendid 90 minutit. Norras on läbi viidud ka seda kinnitavad tuleohutuskatsed, lisaks kasutatakse tuleohutust tõstvaid viimistlusmaterjale.

Kõrghoone katusele planeeritud pergola. Illustratsioon: Voll Arkitekter
Valmimistähtaeg veel ebaselge

Hoone vundamendi rajamine algas 2017. aasta aprillis ja karkassi ehitustööd septembri algul. Ehitus kulgeb nelja korruse kaupa, viies ehitusetapis. Kõigepealt ehitatakse puitkonstruktsioon valmis maapinnal ehitusplatsi kõrval, seejärel tõstetakse kohale ning paigaldatakse põrandaelemendid. Enne järgmiste korruste juurde liikumist paigaldab Ringsaker Takelementer AS fassaadidetailid. Ehituse ajal on hoone konstruktsioonielemendid küll ilmastikule eksponeeritud, kuid nende valmistaja kinnitusel ehituskvaliteet selle all ei kannata, sest neil on võimalik välja kuivada, kuni paigaldatakse vahelagesid ja fassaadielemente. Kogu ehitusprotsessi jooksul puidu niiskusesisaldust ka kontrollitakse ja mõõdetakse. Ehitise valmimisajana on välja kuulutatud erinevaid tähtaegu 2018. aasta detsembrist kuni 2019. aasta märtsikuuni.

Miks HoHo Viinis maailma kõrgeima tiitlit ei saa?

Moelven Limtre juhi Rune Abrahamseni sõnul on põhjus peamiselt selles, et Viinis asuvat HoHo-nimelist kõrghoonet, mis on küll 84 meetrine, ei defineerita puitehitisena. “Esiteks on HoHo puitbetoon-hübriidhoone ehk komposiit. Teiseks valmib hoone kuu aega pärast Mjøstårnetit. Võrreldes esimese asjaoluga on see muidugi tühine, kuid esimest asjaolu kahtluse alla panna ei saa,” ütles Abrahamsen. Abrahamseni väide tugineb oktoobris Sydneys rahvusvahelise kõrghoonete nõukogu CTBUH konverentsil peetud aruteludele. Eksperdid maailma eri paigust püüdsid seal paika panna rahvusvahelisi standardeid, mida võib puithooneks kutsuda ja mida mitte.

“Arutelude põhjus oli see, et mitmed puiduprojektid üle maailma ihalevad olla maailma kõrgeimad, Euroopa suurimad, Ameerika kõrgeimad ja nii edasi. Reeglite puudumisel on neil kahtlemata õigus nii väita,” ütles Abrahamsen. “Puitehitiste kategoorias praegu rahvusvahelised standardid puuduvad, kuigi terase, betooni ja neid kombineerivate ehitiste jaoks on need olemas. Seega on otsus tähtis kogu tööstusharu jaoks.” Rahvusvahelised standardid on plaanis vastu võtta käesoleval talvel. “Praegu töös oleva käsitluse järgi on nii Treet Bergenis kui ka Mjøstårnet Brumunddalis puitehitised, samas kui betoonsüdamikega ehitisi nagu HoHo Viinis ja Brock Commons Vancouveris võib nimetada komposiithooneteks. Kuigi neid ei saa puitehitistena defineerida, on need siiski suurepärased näited, kuidas ehitada suuri ja kõrgeid hooneid, milles on ka suur puidu osakaal.”

Allikas: Ehitusuudised, detsember 2017

Otsid kodu?